Käesolev artikkel põhineb OrganicTargets4EU projekti raames läbi viidud uuringutel ja võtab kokku mahepõllumajanduse, vesiviljeluse ja väärtusahela osaliste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide hindamise. Juurdepääs teabele, ennetav teadmiste vahetus ja pidev teadmiste ajakohastamine on kõigis sotsiaalmajanduslikes süsteemides väga olulised. Tänapäeva toiduainete tootmise ja kasvavate keskkonnaprobleemide kontekstis on äärmiselt oluline, et oleks olemas hästi väljakujunenud teaduse, praktika ja poliitika dialoog, mida tuntakse kui põllumajandusteadmiste ja innovatsiooni süsteemi (Agricultural Knowledge and Innovation System, AKIS). Hästi toimiv AKIS on tõepoolest keskse tähtsusega, et saavutada Euroopa Liidu (EL) ambitsioonikad eesmärgid, mis on esitatud ELi "Põllumajandusettevõttest toiduni" (F2F) ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiates Euroopa rohelise kokkuleppe raames. Strateegiate eesmärk on saavutada 2030. aastaks vähemalt 25% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajandusliku tootmise osakaal ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajanduslikku vesiviljelust (mahepõllumajandusliku F2F-piirkonna eesmärgid). Mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine 25%ni on oluline eesmärk, et suurendada Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori jätkusuutlikkust. See tähendaks mahepõllumajanduse praeguse osakaalu kolmekordistumist ELis vaid mõne aastaga. ELi liikmesriikide uutes ühise põllumajanduspoliitika strateegilistes kavades 2021-2027 kajastatakse sageli AKISi erilist tähtsust mahepõllumajanduse F2F eesmärkide saavutamisel. Siiski jääb ebaselgeks, kuidas eesmärke saavutada ja kuidas neid konkreetselt ellu viia. Euroopa horisondi projekt OrganicTargets4EU analüüsib mahepõllumajandusliku AKISi hetkeseisu kaheksas sihtriigis (Austria, Taani, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia ja Kreeka). Analüüsis tuuakse välja põhiliste kitsaskohtade kindlaksmääramise põhjal riigi- ja sektoripõhised meetmed mahepõllumajanduse AKISi arendamiseks, mis on vajalikud mahepõllumajanduse, vesiviljeluse, töötlemise ja jaemüügi toetamiseks ja edendamiseks.
Selge ülevaade praegusest olukorrast, mis on aluseks mahepõllumajandusliku AKISi täiustamisele.
OrganicTargets4EU analüüsib teadmiste- ja innovatsioonisüsteeme ekspertintervjuude, veebiküsitluste ja 8 sihtriigi AKISi sidusrühmade kaardistamise kaudu. Hindamine hõlmab iga riigi AKISi organisatsioonilisi omadusi, keskendudes poliitilisele taustale, nõustamisteenustele, haridusele ning teadusuuringutele ja innovatsioonile. Tuvastatud piirangute ja võimaluste põhjal koostatakse soovitused AKISi edasiseks arendamiseks mahepõllumajanduse jaoks. Aruandes analüüsitakse mahepõllumajanduslike töötlejate ja jaemüüjate saadud toetust ning teadmiste- ja teabevajadusi.
Institutsionaliseeritud rahastamise puudumine ning teadmussiirde, teabevahetuse ja hariduse puudumine on peamised takistused.
Mahepõllumajanduses näitab mahepõllumajanduse AKISi praegune olukord, et sihtriigid on erineval arengutasemel. Suurema mahepõllumajandussektoriga riikides on rohkem riiklikku poliitilist toetust ja koostööd hästi väljakujunenud osalejate võrgustikes. Siiski sõltub hästi toimiv mahepõllumajanduslik AKIS tavapärastest AKISi osalistest ja nende valmisolekust toetada mahepõllumajandust. ELi programmidel, nagu EIP-AGRI, on oluline roll AKISi arendamisel, eriti riikides, kus riiklikud algatused on piiratud. Riikides, kus mahepõllumajanduse AKIS on vähem arenenud, võtavad eraõiguslikud turuosalised sageli üle AKISi funktsioonid. Üldiselt on kohalikud sidemed ja võrgustikud olulised teadmiste sõlmpunktid, kuid kompenseerivad ka mahepõllumajandusalase AKISi sätete puudujääke. Mahepõllumajandusliku AKISi iseloomustab institutsionaliseeritud rahastamise puudumine, puudujäägid teadmiste edastamisel ja vahetamisel ning mahepõllumajandusele keskendunud põllumajandustootjate ja nõustajate institutsionaalsete haridusprogrammide puudumine. Mahepõllumajanduse teemad AKISis on peamiselt seotud tootmise ja tehniliste küsimustega, mis hõlmab ainult ühte osa mahepõllumajandusliku teadussüsteemi õppespektrist. Analüüs näitab, et mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses on väike, kuid eriline sektor, mille võrgustikud on osaliselt toimivad. Vaatamata osalejate tihedale koostööle ei ole mahepõllumajandusliku vesiviljeluse teadmiste- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) veel piisavalt välja kujunenud, et pakkuda põllumajandustootjatele piisavat toetust. Peamised takistused hõlmavad poliitiliste strateegiate puudumist AKISi toetamiseks ja konkreetsete eesmärkide puudumist ELi strateegiates sektori kasvu toetamiseks. Mahepõllumajandusliku töötlemise ja jaemüügi AKISi hindamine näitab erinevusi toetusstruktuurides. Mõnes riigis on hästi välja kujunenud süsteemid, mis hõlmavad koostööd peamiste osalejate vahel, kuigi prioriteediks tuleks jätkuvalt seada praktikale suunatud teadusuuringud, haridus ja koolitus. Seevastu vähem väljakujunenud tugisüsteemidega riigid tuginevad piiratud arvule osalejatele ning neid iseloomustab teadmiste ja teabe, koolituse ja hariduse vähene kättesaadavus ja kättesaadavus. Üldiselt on mahepõllumajandusliku töötlemise ja jaemüügi AKISi probleemiks ülevaade olemasolevate teadmiste ja asjakohaste teadmiste vahendajate puudulikkus, samuti mahepõllumajandusliku sisu puudumine nõustamisteenustes, hariduses ja koolituses.
Põhjalikud poliitilised raamistikud, sihipärane rahastamine ja suutlikkuse suurendamine kogu väärtusahelas on võtmetähtsusega, et edendada mahepõllumajandusliku teabe vahetamise süsteemi.
Mahepõllumajanduse jaoks on oluline edendada ühtset poliitilist raamistikku riiklikul tasandil, mis pakub toetust ja institutsionaliseeritud rahastamist koostööle suunatud mahepõllumajandusliku AKISi jaoks. Kõnealune poliitiline raamistik peaks seadma prioriteediks teadussuutlikkuse ja hõlbustama teadmiste vahetamist toiduainete tarneahelas. Lisaks sellele on hädavajalik keskenduda strateegiliselt mahepõllumajandusalase teadustegevuse pikaajalisele visioonile ning integreerida mahepõllumajanduse õppekavad haridus- ja koolitusprogrammidesse. Üldiselt nõuab mahepõllumajanduse edasine areng suuremat teabevahetust ja koostööd sõltumatute teadlaste, nõustajate ja põllumajandustootjate vahel, mille käigus arendatakse ja vahetatakse praktikale suunatud teadmisi osalusel põhineva lähenemisviisi alusel. Nagu mahepõllumajandusliku vesiviljeluse puhul, on vaja institutsioonilist käivitamismehhanismi, mida toetab sektori selge visioon, mis hõlmab kõiki väärtusahelas osalejaid ja on aluseks valdkondlikele strateegiatele, tegevuskavadele ja rahastamissüsteemidele. Turu arendamiseks on vaja integreerida mahepõllumajanduslik vesiviljelus nõustamissüsteemidesse ja haridusse ning rakendada tarbijale suunatud kommunikatsioonistrateegiat. Mis puutub mahepõllumajanduslike toodete töötlemisse ja jaekaubandusse, siis on vaja sõltumatut, kvalifitseeritud ja taskukohast nõustamistuge, et edendada edukat mahepõllumajandusliku turu arengut. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele teadmistele, avalike poliitiliste institutsioonide kaasamist ning tihedamat koostööd peamiste organisatsioonide ja osalejate vahel. Oluline on ka konkreetne toetus innovatsioonile ning integreeritud mahepõllumajanduse õppekavad töötlejate, jaemüüjate ja tarbijate koolituses - eriti riikides, kus toetussüsteemid on vähem väljakujunenud.
Kokkuvõte
EL on sõnastanud selge eesmärgi edendada mahepõllumajandussektorit ja selle sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Mahepõllumajandus on teadmismahukas põllumajandussüsteem. Koostööpõhise AKISi loomine ja edendamine on seega võtmetähtsusega, et toetada põllumajandustootjaid, nõustajaid ja teadlasi mahepõllumajanduses, vesiviljeluses ja väärtusahelas. Analüüs näitab, et mahepõllumajandussektori edasiseks arenguks on vaja tugevamaid poliitilisi ja institutsioonilisi jõupingutusi, et luua mahepõllumajanduslike osalejate seas usaldusväärne ja jätkusuutlik mahepõllumajanduslike teadmiste süsteem.
Täiendav teave
Allalaadimine