Sinirannakarbid söödana
Probleem
Mahepõllumajanduslik tootmine peaks 2025. aastal kasutama 100% mahevalgust, kuid mahevalgu kättesaadavus on piiratud.
Lahendus
Rannakarjajahu võib mahepõllumajanduslike sigade ja sigade toidus asendada teisi vähem säästvaid valgurikkaid koostisosi, eelkõige kalajahu. Lisaks võivad rannakarbid lämmastiku ja fosfori omastamise kaudu vähendada vee eutrofeerumist.
Benefits
Söödakulu, kaalutõus ja munemine püsivad normaalsel tasemel, kui söödetakse rannakarpijahu kasvatus- ja lõpptoiduks ettenähtud sigadele või munevatele sigadele. Munade kvaliteet on hea, kusjuures munakollane on oranži värvi, võrreldes kalajahu söötmisega (joonis 1).
Applicability box
Geographical coverage
Rannikualad
Application time
Kogu aasta pärast sinirannakarbi saagikoristust
Required time
Söötmise aeg
Period of impact
Vahetu mõju
Equipment
Söötmiseks ei ole vaja spetsiaalseid masinaid
Best in
põrsad, munad
Practical Recommendations
- Rannakarbid korjatakse toitaineterikkast veest enne küpsemist.
- Rannakarbid kooritakse keetmise teel, kuivatatakse ja töödeldakse jahuks, mille toorvalgasisaldus on ligikaudu 60 %.
- Karploomajahu lisatakse munakanade söödas maksimaalselt 8 %, et vältida munade lõhna- ja maitseomaduste teket (joonis 2).
- Põrsaste puhul ei ole kindlaks määratud maksimaalset lisamise määra.
- Sööt võib olla optimeeritud vastavalt oluliste aminohapete vajadusele ja sisaldab sageli vähem toorvalku.
Further information
Reading
- Afrose, S., M. Hammershøj, J. V. Nørgaard, R. M. Engberg ja S. Steenfeldt. 2016. Sinihelmikala (Mytilus edulis) ja meritähtede (Asterias rubens) söögi mõju munakanade tootmistulemusele, munade kvaliteedile ja toitainete näivale kogu trakti seeditavusele. Animal Feed Science and Technology 213:108-117. (artikkel) doi: 10.1016/j.anifeedsci.2016.01.008
- Jönsson, L. ja K. Elwinger. 2009. Muuslijahu kui kalajahu asendaja mahepõllumajanduslike kodulindude söödas - lühiajaline katseuuring. Acta Agriculturae Scand Section A 59(1):22-27.
- Jönsson, L., H. Wall ja R. Tauson. 2011. Tootmine ja munade kvaliteet munakanade puhul, keda toidetakse mahepõllumajandusliku söödaga, mis sisaldab rannakarplujahu. Animal 5(3):387-393.
- Nørgaard, J. V., J. K. Petersen, D. B. Tørring, H. Jørgensen ja H. Lærke. 2015. Sinihelmest, meritähest ja kalasilo söödast saadud valkude ja aminohapete keemiline koostis ja standardiseeritud ileaalne seeditavus sigadel. Animal Feed Science and Technology 205:90-97.
- Petersen, J. K., B. Hasler, K. Timmermann, P. Nielsen, D. B. Tørring, M. M. Larsen ja M. Holmer. 2014. Rannakarbid kui vahend merekeskkonna toitainete vähendamiseks. Marine pollution bulletin 82(1-2):137-143.
- Wallenbeck, A., M. Neil, N. Lundeheim ja K. Andersson. 2014. Muuslijahu söötmine kasvavatele/viimistlevatele sigadele: mõju jõudlusele ja rümba kvaliteedile. In: Book of Abstracts of the 65th Annual Meeting of the European Federation of Animal Science, lk 249.
- Praktilisemaid soovitusi leiate mahepõllumajanduslike põllumajandusettevõtete teadmisteplatvormilt.
About this practice abstract and OK-Net EcoFeed
Publishers:Aarhus University, AU Foulum,
DK8830Tjele,
Phone +45 8715 0000,
,
https://agro.au.dkResearch Institute of Organic Agriculture (FiBL),
CH5070Frick,
Phone +41 62 865 72 72,
info.suisse@fibl.org,
www.fibl.orgIFOAM Organics Europe,
BE1000Brussels,
Phone +32 2 280 12 23,
www.organicseurope.bio,
www.organicseurope.bio
Review: Lindsay Whistance, Organic Research Centre, UK
Contact: marleen.vanderheide@anis.au.dk
https://orgprints.org/view/projects/OKNetEcoFeed.html
This practice abstract was elaborated in the Organic Knowledge Network on Monogastric Animal Feed project. The project is running from January 2018 to December 2020. The overall aim of OKNet EcoFeed is to help farmers, breeders and the organic feed processing industry in achieving the goal of 100% use of organic and regional feed for monogastrics.
Project website: https://ok-net-ecofeed.eu/
IFOAM Organics Europe (project coordinator), BE; Aarhus University (ICROFS), DK; Organic Research Centre (ORC), UK; Institut Technique de l'Agriculture Biologique (ITAB), FR; Research Institute of Organic Agriculture (FiBL), CH; Bioland, DE; Associazione Italiana perl'Agricoltura Biologica (AIAB), IT; Donau Soja DS, AT; Swedish University of Agricultural Sciences, SE; ECOVALIA, ES; Soil Association, UK.
This project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 773911. This communication only reflects the author’s view. The Research Executive Agency is not responsible for any use that may be made of the information provided. The authors and editors do not assume responsibility or liability for any possible factual inaccuracies or damage resulting from the application of the recommendations in this practice abstract